Kolmas nädal - Raul

Nagu eelnevas postituses mainitud sai, siis oli meil eluasemega ka mõningaid puudusi. Peamised neist olid turvalisus ja sanitaartingimused. Kuna seitsmenda korruse kõik kolm tuba on tühjad, ruumid seni nähtutest kõige viisakamad ja meile sobilik WC, dušširuumid ja ka pesumasinad asuvad seal, siis edastasime soovi vahetada toad ja saada nende võtmed, et tube lukustada. Kahjuks aga saime avaldusele eitava vastuse. Nimelt ei ole ühiselamu sisekorra eeskirjade tõttu tubade lukustamine võimalik. Õigemini saab seda lasta teha palve peale ruumist lahkudes. Ruumides on olemas riidekapid, mille uksed käivad lukku, seega peaks lahkudes paigutama oma asjad kappi. Koridorides on olemas valvekaamerad, kuid need ei tekitanud esmalt siiski piisavat turvatunnet kelleski meist.

Sanitaartingimuste osas on meile muidugi kõige suuremat ebamugavust valmistanud kohalik "auk põrandas" tüüpi kükitus-tualett. Muidugi on majas olemas ka meie jaoks tavapärased WC-d, mis asuvad all teisel ja üleval seitsmendal korrusel. Üldiselt oleme siin kohanenud, esmalt meelehärmi tekitanud puudused ei tundu enam nii olulised, turvalisuse osas - kellelgi midagi kaduma pole läinud.

Ahjaa, eelmise nädala bussiliiklusele selgituseks lisaksin, et bussipeatused on siin märgitud kas maha punase kattega bussitaskuna, postiga "Duragi" või bussi ootepaviljoniga. Tingimata ei käi need kõik käsikäes, ühtlasi erinevad bussipeatuste nimed ja asukohad bussirakenduses ja reaalsuses.

Esmaspäeva hommikul läksin koos Gerdiga sama bussiga tööle, kuna me praktikaettevõtted asuvad üpriski samas kandis. Olles bussist väljunud, tuli siiski tõdeda, et me ettevõtete vahe on ligikaudu poolteist kilomeetrit. Seega hakkasin aga Google Maps-i juhendamisel töökoja poole liikuma.

Päev ise kulges taaskord vaikselt: mõni elektriprobleem, järjekordne defektne soojendusklapp, regulaarhooldus. Aegajalt käisid kolleegid mind sünnipäeva puhul õnnitlemas. Enne tööpäeva lõppu anti teada, et teisipäeval ettevõttes tööd ei toimu, kuna toimuvad endise juhatuse liikme matused.

Kodu poole tulin taaskord Korayga, nagu kombeks on saanud. Teel ühiselamusse käisin Citir Döner-is söömas. Varasemalt olin nõuks võtnud mõnest pagariärist osta ka tordi, et kuttidega sünnipäeva vaikselt tähistada. Olles enda toimetustega ühel pool sai kõigile teavitatud, et tulgu õhtul sünnipäevale.
Minu üllatuseks võluti kuskilt aga välja veel üks tort. Küünlaidki jagus tortidele täpselt, üks Karlile, kuus mulle ja saigi justkui tagantjärgi ühiselt sünnipäev peetud.

Teisipäeva hommikul võtsin Rasmusega ette põhjalikuma ühikatoa koristamise, pakkisin oma asjad ümber. Kuna kohapeal pakutavale hommikusöögile jäin hiljaks, siis käisin lõunal väljas, ühtlasi veidi ka poodlemas. Ostsin omale päikeseprillid, millest siin aegajalt soojematel päevadel puudust olen tundud.

Kolmapäeva hommikul lootsin saada ühikast hommikusööki, kuid sel hetkel oli tädi just söögitegemisega ametis ja laud tühjavõitu. Eelnevast ja hommikusest kiirusest ajendatuna otsustasin võimalusel teel bussile söömas käia. Sattusingi ühte väiksemasse toidukohta, kus tellisin supi, Künefe ja Cay. Ülejäänud päev kulges taaskord rutiinselt.

Neljapäeva hommikul jõudsin varem töökoja juurde ja otsustasin lähedal asuvas toidukohas söömas käia. Tundub, et hommikuti ongi siin saadaval vaid supid, seega järjekordne supp hommikusöögiks.

Õhtul käisime Palmiye Cafes söömas.

Reedel tegelesin töö juures peamiselt regulaarhooldusega, sekka sattus ka mõni elektritöö. Õhtul käisime taas Palmiye Cafes söömas. Arvet tasudes saime väikese üllatuse osaliseks, kui avastasime, et igaühe kohta oli arvestatud ka 12TL muusika eest. Esmalt ei osanud säärase asja peale mõeldagi, kuid tagantjärgi on see täiesti loogiline. Edasi suundusime katusebaari 262live, mida meile Speaking Cafes soovitati.

Baaride osas tasub mainida, et siin on baarid-klubid avatud maksimaalselt neljani, enamus kahe-kolmeni. On ka kohti, kuhu saab siseneda vaid kaaslasega.

Kui muidu on päeval ühika uks olnud alati pärani lahti, siis meie üllatuseks oli see ööseks lukku pandud, seega tuli kellelegi helistada. Hiljem mingi päev mainiti meile, et see lukustatakse südaöösel.

Laupäev-pühapäev sai üpriski rutiinselt veedetud. Sel korral sai pähe võetud proovida kohalikus võrgus arvutimänge mängida (aka LAN-party't pidada). Paljud mängud nõuavad siiski veidi asisemat internetiühendust, kui ühikas pakub, alternatiiviks on selleks kasutada muidugi ka oma telefoni netti.

Raul

AT115